Kuusijärvi suitsusaunad võitsid Soome tähtsaima arhitektuuriauhinna

Kuusijärvi suitsusaunad Vantaas võitsid 2026. aasta Finlandia Prize for Architecture’i – Soome mainekaima arhitektuuriauhinna. Uus avalike suitsusaunade kompleks näitab, kuidas sajanditevanune Soome saunatraditsioon võib saada silmapaistvaks tänapäevase arhitektuuri näiteks. Tume puit, rohekatused, ümbritsev mets, järv ning läbimõeldud teekond riietusruumidest suitsusauna ja sealt edasi vette muudavad Kuusijärvi terviklikuks keskkonnaks, kus arhitektuurist saab osa saunaelamusest.

5. oktoobril kuulutas Soome Arhitektide Liit SAFA välja 2026. aasta Finlandia arhitektuuriauhinna võitja. Nelja finalisti seast valiti võitjaks Vantaas asuvad uued Kuusijärvi suitsusaunad.

See on ajalooline saavutus ka Vantaa linnale – esimest korda sai Vantaas asuv arhitektuuriobjekt Finlandia arhitektuuriauhinna.

Võit on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et Soome tähtsaim arhitektuuriauhind ei läinud monumentaalsele kultuurihoonele, muuseumile ega luksuslikule eravillale, vaid avalikule suitsusaunakompleksile.

Kuusijärvi suitsusaunad ühendavad traditsiooni ja tänapäevase arhitektuuri

Uued suitsusaunad valmisid 2025. aasta suvel. Kompleksi kuuluvad kaks uut suitsusauna, riietus- ja pesemisruumidega hoone ning külastajate infohoone.

Projekti tellis ja viis ellu Vantaa linn ning arhitektuurse lahenduse lõid ühiselt Mer Architects ja Talli Architects.

Esmapilgul on hooned selgelt tänapäevased, kuid nende arhitektuur on teadlikult kujundatud nii, et säiliks traditsioonilise Soome suitsusauna olemus.

Tumedad puitfassaadid, madalad hoonemahud ja rohekatused aitavad uutel ehitistel sulanduda ümbritsevasse metsamaastikku, mitte selle üle domineerida.

Arhitektuuri, saunatraditsiooni ja looduse vaheline seos kujunes projekti üheks olulisemaks omaduseks.

Saunaelamus algab juba enne sauna sisenemist

Kuusijärvi üks huvitavamaid omadusi on see, et arhitektid ei projekteerinud ainult saunaruume.

Läbi on mõeldud kogu külastaja teekond.

Pärast riietumist astub inimene hoonest välja värske õhu ja metsa keskele. Sealt viib rada suitsusauna. Pärast saunaskäiku saab uuesti õue minna ja järve äärde suunduda.

Seega ei ole liikumine eraldi hoonete vahel ebamugav paratamatus, vaid osa saunaelamusest.

Teadlane ja kirjanik Timo Miettinen, kelle ülesanne oli tänavu Finlandia arhitektuuriauhinna võitja valida, tõstis eriti esile just arhitektuuri loodud rituaalset tunnet.

Hooned ei eralda inimest loodusest. Vastupidi – need toovad ta ikka ja jälle looduse juurde tagasi.

Mets, jahe õhk, suits ja tume puit

Kuusijärvi arhitektuur ei mõjuta inimest ainult hoonete vormide kaudu.

Sama olulised on aistingud.

Soojast riietusruumist väljudes tunneb inimene jahedat välisõhku ja satub metsa keskele. Seejärel siseneb ta suitsusauna tumedamasse ruumi, kus on tunda suitsu, kuumenenud puitu ja tuliseid kive.

Hämar valgustus tugevdab rahulikku ja välismaailmast eraldatud tunnet.

Pärast sauna jõuab inimene taas välja – jahedasse õhku, metsa ja järve äärde.

See erineb oluliselt paljudest tänapäevastest spaakompleksidest, kus peaaegu kõik funktsioonid püütakse paigutada ühe katuse alla.

Kuusijärvis ei ole loodus lihtsalt ilus vaade akna taga.

See on osa saunaprotsessist.

Kuusijärvi suitsusaunad on avalikult kasutatavad

Eriti oluline on see, et auhinda ei saanud privaatne luksussaun ega eksklusiivne kuurort.

Kuusijärvi on avalik puhkeala.

Oma valikut põhjendades rõhutas Timo Miettinen, et ilu, kestlikkus ja kvaliteet peaksid olema kättesaadavad kõigile.

Ta kirjeldas kompleksi kvaliteetse avaliku arhitektuuri näitena, kus ühinevad tehniline meisterlikkus, esteetika, ligipääsetavus, austus looduse vastu ja võimalus luua inimestevahelist ühtekuuluvust.

Saunaarhitektuuri kontekstis on see eriti huvitav.

Külastaja ei vaata kvaliteetset arhitektuuri lihtsalt kõrvalt. Ta kogeb seda otseselt – vahetab riideid, kõnnib läbi metsa, istub saunalaval, tunneb kuumust ja suitsu ning läheb seejärel järve äärde.

Arhitektuurist saab füüsilise kogemuse osa.

Üks uutest suitsusaunadest on täielikult ligipääsetav

Ligipääsetavuse põhimõte on rakendatud ka hoonetes endis.

Üks uutest suitsusaunadest – Havu – on projekteeritud ligipääsetava saunana ning mahutab 17 külastajat.

Teine uus suitsusaun – Pihka – on mõeldud 27 inimesele.

Kokku töötab Kuusijärvi kompleksis neli suitsusauna ja neli elektrikerisega sauna.

See näitab traditsioonilise saunakultuuri huvitavat arengusuunda.

Vana suitsusaunatehnoloogiat ei säilitata puutumatu nähtusena, millega tänapäeva inimene peab lihtsalt ise kohanema.

Selle asemel kohandab tänapäevane arhitektuur ruumi nii, et traditsioonilist saunaelamust saaks nautida laiem ring inimesi.

Kuusijärvi suitsusaunad jätkavad elavat traditsiooni

Soome saunaarhitektuur ei püüa selles projektis minevikku sõna-sõnalt kopeerida.

Mer Architectsi arhitekt Julia Hertell rõhutas pärast auhinna saamist, et Soome saunaarhitektuuri ja -disaini traditsioon on jätkuvalt elav ning areneb edasi.

Kuusijärvi näitab seda põhimõtet eriti selgelt.

Uued hooned ei ole ajalooliste maapiirkondade suitsusaunade koopiad. Kasutatakse tänapäevast arhitektuurikeelt, kaasaegseid avalikele hoonetele esitatavaid nõudeid ja tänapäevaseid ligipääsetavuse põhimõtteid.

Samas on alles traditsiooni kõige olulisemad elemendid – tuli, suits, puit, kivid, hämarus, mets, vesi ning liikumine kuumuse ja jaheduse vahel.

Traditsiooni ei säilitata seega lihtsalt minevikku korrates.

See elab edasi ja muutub.

Suitsusaun võib olla ka tänapäevane

Suitsusaun on üks Põhja-Euroopa vanimaid saunakultuuri vorme.

Tehnoloogilisest vaatenurgast võib see tunduda peaaegu vastandina tänapäevasele saunale, kus kasutatakse elektroonilist juhtimist, andureid, automatiseerimist ja kaugjuhtimist.

Kuusijärvi näitab, et traditsioon ja tänapäevasus ei pea teineteisele vastanduma.

Tänapäevane ei pea olema ainult küttetehnoloogia.

Tänapäevased võivad olla arhitektuur, ligipääsetavus, külastajate liikumise korraldus, materjalide valik, energiatõhusus ja hoone suhe ümbritseva maastikuga.

Seetõttu võib traditsiooniline suitsusaun olla täiesti ajakohane 21. sajandi arhitektuuriobjekt, kaotamata oma olemust.

Kuusijärvil on Soome saunakaardil eriline koht

Kuusijärvi on rohkem kui arhitektuuriprojekt.

Vantaa linn kirjeldab seda kui ainsat kohta maailmas, kus suitsusaunu köetakse iga päev aasta läbi.

Kompleks asub Kuusijärvi järve ääres ja on osa suuremast puhkealast.

Sealt saab edasi liikuda ka Sipoonkorpi rahvusparki.

Saun seostub siin loomulikult ujumise, metsa ja looduses viibimisega.

See aitab mõista, miks oli arhitektidele nii oluline uusi hooneid ümbritsevast keskkonnast mitte eraldada.

Mets ja järv muutuvad sisuliselt sauna jätkuks.

Kuusijärvi suitsusaunad võitsid tugevaid arhitektuurikonkurente

Soome Arhitektide Liit SAFA annab Finlandia arhitektuuriauhinda välja alates 2014. aastast. 2026. aastal anti auhind välja juba 13. korda.

Auhinna eesmärk on juhtida tähelepanu kvaliteetsele arhitektuurile ning selle tähtsusele kultuuri, ühiskonna ja inimeste heaolu kujundamisel.

Tänavu jõudsid koos Kuusijärviga finaali Muurarimestari elamu Helsingis, SKiB Campus Pori ning Lost Shtetli juudi ajaloo muuseum Leedus.

Sellise konkurentsi taustal on avaliku saunakompleksi võit eriti tähelepanuväärne.

Üheks Soome aasta olulisemaks arhitektuuriobjektiks ei saanud pilvelõhkuja, kontserdimaja ega suur muuseum.

Võitis avalik suitsusaun.

Saunaarhitektuur võib olla täisväärtuslik avalik arhitektuur

Kuusijärvi näitab ka seda, et sauna ei pea käsitlema ainult väikese abihoonena eramaja hoovis või ühe ruumina spaakompleksis.

See võib olla täisväärtuslik avalik arhitektuur.

Selline projekt peab lahendama samu küsimusi nagu iga teine avalik hoone – ligipääsetavus, inimeste liikumine, ohutus, kestlikkus, materjalide vastupidavus ja suhe ümbritseva keskkonnaga.

Kuid saunaarhitektuuril on veel üks ülesanne.

See peab looma õige tunde.

Arhitektidel tuleb mõelda sellele, kuidas inimene liigub kuumusest jahedusse, kus ta puhkab, kuidas jõuab veeni, mida ta näeb, millised materjalid teda ümbritsevad ja kui loomulikult kõik need elemendid üheks tervikuks ühenduvad.

Kuusijärvis on funktsionaalsuse ja aistingute ühendamine saanud projekti üheks suurimaks tugevuseks.

Tänapäevane arhitektuur aitab vanal traditsioonil areneda

Traditsiooni säilitamist mõistetakse mõnikord vajadusena teha kõike täpselt nii, nagu seda tehti sada aastat tagasi.

Kuusijärvi pakub teistsugust lähenemist.

Suitsusauna olemus säilib, kuid hooned on projekteeritud tänapäeva inimestele ja tänapäevasele ühiskonnale.

Need on avalikult kasutatavad, arvestavad erinevate külastajate vajadustega, kasutavad tänapäevast arhitektuurikeelt ning jäävad samal ajal tihedalt seotuks metsa, järve ja traditsioonilise saunakultuuriga.

Vana ja uus ei välista siin teineteist.

Vastupidi – tänapäevane arhitektuur aitab vanal traditsioonil püsida aktuaalsena.

Kuusijärvi suitsusaunad näitavad vana traditsiooni tulevikku

Finlandia auhind ei ole oluline ainult arhitektidele või Vantaa linnale.

See näitab, et traditsiooniline saunakultuur võib olla aktuaalne ka tänapäevases avalikus ruumis.

Vana traditsiooni säilitamiseks ei pea seda muutma muuseumieksponaadiks.

Selle põhialused saab alles hoida ning samal ajal lahendada tänapäevaseid ligipääsetavuse, arhitektuuri, avaliku kasutuse ja loodusega suhestumise küsimusi.

Just seda on Kuusijärvis tehtud.

Kuusijärvi suitsusaunad tõestavad Finlandia auhinna võiduga, et saun võib olla palju enamat kui funktsionaalne hoone kerise ja lavadega. Siin juhib arhitektuur inimese metsa jahedusest suitsusauna hämarusse, kuumusest järvevette ning individuaalsest puhkusest ühise kogemuseni. Soome vana suitsusaunatraditsioon ei ole muudetud muuseumieksponaadiks. Sellest on saanud üks riigi parimaid tänapäevase arhitektuuri näiteid.

Allikad

Soome Arhitektide Liit SAFA – Reimagining Finnish Sauna Tradition: Kuusijärvi Smoke Saunas Win Finlandia Prize for Architecture.

Vantaa linn – Vantaan Kuusijärven uudet savusaunat voittivat Arkkitehtuurin Finlandia -palkinnon.

Vantaa linn – Kuusijärven saunat.