Saunauuringute standardid – teadlased loovad Oslos ühtset süsteemi

Saunauuringute standardid töötatakse esimest korda välja rahvusvahelisel tasandil, et teadlased kasutaksid sauna, kuumateraapia ja erinevate passiivsete soojendusmeetodite kirjeldamisel ühesuguseid määratlusi. Septembri lõpus Oslos toimunud esimesel International Heat Therapy Research Symposiumil alustasid üheksa riigi teadlased Delphi konsensusprotsessi. Selle eesmärk on luua ühine terminoloogia, uurimismetoodika nõuded ning täpsemad reeglid temperatuuri, õhuniiskuse, protseduuri kestuse ja teiste oluliste parameetrite kirjeldamiseks.

Sauna mõju inimese organismile on viimastel aastatel järjest rohkem uuritud, kuid koos kasvava huviga on esile kerkinud oluline probleem – erinevad teadlased ei mõista mõistete „kuumateraapia” või isegi „saun” all alati sama asja.

Ühes uuringus kasutatakse traditsioonilist Soome sauna, teises infrapunasauna ning kolmandas soojendatakse inimese keha kuumas vees. Erinevad temperatuur, õhuniiskus, protseduuri kestus, seansside sagedus ja isegi viis, kuidas neid parameetreid kirjeldatakse.

Seetõttu võivad kaks uuringut esmapilgul käsitleda sama teemat, kuid nende tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt võrrelda.

Just seda probleemi püüab nüüd lahendada Sauna Research Foundation.

Saunauuringute standardid algavad ühisest keelest

22.–24. septembrini toimus Oslos The Welli kompleksis esimene International Heat Therapy Research Symposium. See ei olnud ainult teadlaste kohtumine, vaid ka struktureeritud rahvusvahelise Delphi protsessi algus.

Töörühma kuulub 21 teadlast 14 asutusest üheksas riigis. Oslo kohtumisel osales kohapeal 15 teadlast.

Esindatud on Ameerika Ühendriikide, Kanada, Ühendkuningriigi, Rootsi, Norra, Soome, Hollandi, Šveitsi ja Uus-Meremaa ülikoolid ning teadusasutused.

Peamine ülesanne näib lihtne – saavutada olukord, kus sama tüüpi kuumusega kokkupuudet uurivad teadlased kasutavad samu termineid ja kirjeldavad seda võrreldavate põhimõtete järgi.

Mis on teaduses tegelikult saun?

Igapäevaelus tundub vastus enesestmõistetav. Teadusuuringutes on olukord märksa keerulisem.

Traditsiooniline saun kuumade kivide ja neile visatava veega ei ole füsioloogiliselt sama mis infrapunakabiin. Samuti soojendab kuumas vees viibimine keha teisiti kui kuumas õhus viibimine.

Kõik need meetodid võivad siiski esineda passiivset soojendamist või kuumateraapiat käsitlevates uuringutes.

Seetõttu on uue algatuse üks eesmärke luua standardiseeritud terminoloogia erinevatele meetoditele – saunale, infrapunasoojendusele, kuumaveeprotseduuridele, hammamile, balneoteraapiale ja teistele kuumusega kokkupuute viisidele.

See võimaldaks palju täpsemalt mõista, mida konkreetses uuringus tegelikult analüüsiti.

Ainult temperatuurist ei piisa

Saunauuringus ei piisa märkusest, et inimene viibis 80 °C temperatuuriga saunas.

Olulised on ka õhuniiskus, protseduuri kestus, soojendusmeetod, seansside sagedus ja kogu uuringuperioodi pikkus. Tähtis võib olla ka see, kas temperatuur püsis kogu seansi jooksul muutumatuna ning kuidas muutus inimese kehatemperatuur.

Praegu ei kirjeldata neid parameetreid erinevates uuringutes piisavalt ühtemoodi.

Sauna Research Foundation rõhutab ühise metoodilise aruandlussüsteemi vajadust, et tulevastes uuringutes oleks selgelt näha mitte ainult lõpptulemus, vaid ka täpsed tingimused, milles see tulemus saadi.

Paljudes uuringutes on osalejate arv endiselt väike

Teine probleem on uuringute ulatus.

Sauna Research Foundation märgib uuemale kuumateraapia uuringute ülevaatele tuginedes, et enamikus avaldatud eksperimentaalsetes uuringutes osaleb vähem kui 40 inimest.

Lisaks puudub 42 protsendil analüüsitud uuringutest kontrollrühm.

See ei tähenda automaatselt, et nende uuringute tulemused oleksid väärtusetud. Väike osalejate arv ja metoodilised erinevused piiravad aga võimalust teha laiemaid järeldusi.

Kui mitu väiksemat uuringut tehtaks võrreldavate põhimõtete järgi, saaks nende tulemusi hiljem metaanalüüsides ühendada ja saada märksa tugevamaid tõendeid.

Miks on praeguseid tulemusi raske võrrelda?

Kujutame ette kahte uuringut sauna mõju kohta vererõhule.

Ühes viibivad inimesed kolm korda nädalas 15 minutit 80 °C kuivas saunas. Teises viibivad osalejad viis korda nädalas 30 minutit madalamal temperatuuril ja teistsuguse õhuniiskuse juures.

Mõlema uuringu pealkirjas võib olla „sauna mõju”, kuid organismile langev tegelik kuumuskoormus võib olla väga erinev.

Kui neid erinevusi piisavalt täpselt ei kirjeldata, muutub tulemuste võrdlemine problemaatiliseks.

Uued standardid peaksid aitama määrata minimaalse teabehulga, mille teadlane peab esitama, et teised uurijad saaksid eksperimendi tingimustest aru ja seda korrata.

Delphi meetod aitab teadlastel kokkuleppele jõuda

Oslos alanud protsessis kasutatakse Delphi meetodit.

See on teadusuuringutes kasutatav ekspertide konsensuse saavutamise meetod, kus spetsialistid hindavad mitme vooru jooksul konkreetseid väiteid ning saavad pärast iga vooru koondatud teavet teiste ekspertide hinnangute kohta.

Eesmärk ei ole saavutada kokkulepet ühe arutelu käigus.

Eksperdid saavad oma hinnanguid üle vaadata pärast teiste spetsialistide argumentide ja seisukohtadega tutvumist. Protsess jätkub seni, kuni saavutatakse eelnevalt määratud konsensuse tase.

Selles projektis loetakse kokkuleppeks vähemalt 80 protsendi ekspertide toetus konkreetsele väitele.

Oslo oli alles esimene etapp

Kolmepäevane kohtumine Norras oli Delphi protsessi esimene voor.

Teadlased töötasid kuumateraapia töödefinitsiooni, terminoloogiasõnastiku, metoodilise kontrollnimekirja ning tulevaste uuringute olulisemate küsimuste määratlemise kallal.

Sellega protsess ei lõpe.

Koostatud väited antakse edasi välisele eksperdirühmale, kuhu peaks kuuluma ligikaudu 30–40 teadlast ja kliinikut Põhja-Ameerikast, Euroopast ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast.

Nad hindavad väiteid mitmes voorus, kuni on võimalik kindlaks teha, millistes küsimustes on rahvusvaheline teadlaskond saavutanud piisava üksmeele.

Lõpptulemused plaanitakse avaldada 2027. aastal

Delphi protsess peaks lõppema 2027. aastal.

Lõpptulemuseks peaks olema eelretsenseeritud teaduspublikatsioon, mis sisaldab kokkulepitud definitsioone, terminoloogiat, metoodilisi prioriteete ja olulisemaid uurimisküsimusi.

Kui protsess õnnestub, võib sellest saada oluline lähtepunkt tulevastele sauna- ja kuumateraapia uuringutele.

See oleks oluline mitte ainult teadlastele. Ühised standardid aitaksid teadusajakirjadel hinnata esitatud uurimistöid, rahastajatel uurimisprojekte ning meditsiiniliste juhiste koostajatel olemasolevate tõendite kvaliteeti.

Saun, infrapunasoojus ja kuum vesi ei ole sama asi

Üks tulevase süsteemi tähtsamaid ülesandeid on erinevate soojendusmeetodite selge eristamine.

Kui traditsioonilise sauna, infrapunakabiini ja kuumaveeprotseduuride tulemused paigutatakse ühte rühma, võivad järeldused muutuda liiga lihtsustatuks.

Kõik need meetodid võivad tõsta kehatemperatuuri, kuid soojusülekanne ja organismi füsioloogiline reaktsioon võivad erineda.

Seetõttu on tulevastes uuringutes oluline märkida mitte lihtsalt „kuumateraapia” kasutamist, vaid täpne meetod ja selle parameetrid.

Ühised standardid ei tähenda ühesuguseid saunu

Uue algatuse eesmärk ei ole kehtestada üht „teaduslikult õiget” saunatemperatuuri ega otsustada, milline peab olema õige saun.

Küsimus on uuringute kvaliteedis.

Soome saun, suitsusaun, infrapunasaun ja teised kuumusega kokkupuute viisid võivad olla väga erinevad. Just seetõttu peavad teadlased neid täpselt nimetama ja kirjeldama.

Mida täpsemalt on algtingimused määratletud, seda usaldusväärsemalt saab saadud tulemusi hinnata.

Saunauuringud jõuavad järgmisse arenguetappi

Viimaste aastate kasvav huvi sauna võimaliku mõju vastu südame-veresoonkonnale, ainevahetusele, vaimsele heaolule, taastumisele ja teistele tervisevaldkondadele on märgatavalt suurendanud uuringute arvu.

Suurem publikatsioonide arv ei tähenda aga automaatselt paremaid teadmisi.

Kui uuringutes kasutatakse erinevaid definitsioone ja metoodikaid, võib teaduslik pilt muutuda selgema asemel hoopis keerulisemaks.

Seetõttu võib Oslos alustatud töö olla vähem silmatorkav kui järjekordne palju tähelepanu saav uuring sauna võimaliku kasu kohta, kuid pikaajaliselt võib selle tähtsus olla märksa suurem.

Saunauuringute standardid võivad anda teadlastele selle, millest valdkonnas seni puudu on olnud – ühise keele. Kui teadlased defineerivad sauna ühtemoodi ning kirjeldavad täpselt temperatuuri, õhuniiskust, protseduuri kestust ja kuumusega kokkupuute viisi, saab eri riikides tehtud uuringuid palju usaldusväärsemalt võrrelda. Alles siis muutub lihtsamaks eristada seda, mida teadus sauna mõju kohta tegelikult tõestab, sellest, mida me praegu veel ainult oletame.

Allikad

Sauna Research Foundation – 2026 Initiatives: 1st International Heat Therapy Research Symposium.

Sauna Research Foundation – International Researchers Convene in Oslo to Set the First Consensus Standards for Heat Therapy Research.

International Sauna Congress 2026 – The Future of Sauna Research.