Saunad Vilniuses – Nerise äärde kavandatakse kolm avalikku sauna

Saunad Vilniuses võivad saada täiesti uue tähenduse – Vingise parki Nerise jõe äärde kavandatakse kolme teisaldatavat avalikku sauna, terrasse, dušše, vetelpäästepunkti ja uuendatud rannataristut. Vilniuse linnavalitsus tutvustab projekti lõplikke lahendusi avalikkusele 15. septembril. Kui projekt ellu viiakse, võib Nerise kaldast saada üks huvitavamaid avalikke saunakohti Baltimaades.

Vingise park on üks Vilniuse tähtsamaid rohealasid. See asub Nerise jõe käänus ning on juba praegu populaarne koht jalutamiseks, sportimiseks, üritusteks ja puhkamiseks.

Jõekaldal on aga palju suurem potentsiaal.

Uue projekti eesmärk on kujundada ala ümber nii, et seda saaks kasutada mitte ainult suvisel rannahooajal, vaid täisväärtusliku puhkealana kogu aasta jooksul.

Ja üks tähtsamaid rolle selles plaanis on antud saunale.

Saunad Vilniuses tulevad otse Nerise jõe äärde

Projektis on ette nähtud kolm asukohta teisaldatavatele modulaarsetele avalikele saunadele.

Iga sauna ehitusaluseks pinnaks on kavandatud kuni ligikaudu 25 ruutmeetrit.

Huvitav on see, et linn ei näe ette üht kohustuslikku tüüpsauna. Projektis määratakse nõuded materjalidele, kvaliteedile ja arhitektuurile, kuid jäetakse võimalus kasutada erinevaid saunalahendusi.

See võimaldaks tulevikus tegutseda selles kohas erinevatel saunadel, säilitades samal ajal kogu ala arhitektuurse kvaliteedi.

Oluline on ka see, et kavandatakse teisaldatavaid konstruktsioone.

Saunadest ei saa massiivseid sügava vundamendiga püsiehitisi. Modulaarne lahendus võimaldab neid Vingise pargi maastikku palju säästlikumalt sobitada ning vähendada ehituse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Saunaprojekt on osa suuremast ranna uuendamisest

Uued saunad Vilniuses ei ole eraldiseisev projekt.

Need moodustavad osa Nerise kalda ja Vingise pargi avaliku ranna laiemast uuendamisest.

Praegu puudub alal osa tänapäevase avaliku puhkeala jaoks vajalikust taristust.

Seetõttu kavandatakse koos saunadega ka dušše, tualette, vetelpäästepunkti, terrasse, paremaid jalakäijate ühendusi, ligipääsu liikumispuudega inimestele, jalgrataste remondipunkti, väikevorme ja sademevee käitlemise lahendusi.

Seega pole jutt ainult kolmest saunast.

Vilnius püüab luua jõe äärde tervikliku puhkeala.

Saun võib tuua Nerise kaldale elu ka talvel

Projekti üks huvitavamaid külgi on hooajalisus.

Rand on loomulikult kõige aktiivsem suvel. Külmemate ilmade saabudes külastajate arv väheneb ning suur osa taristust jääb mitmeks kuuks vähe kasutatuks.

Saun võib seda mudelit muuta.

Kuum saun jõe ääres muutub eriti ahvatlevaks just siis, kui väljas läheb külmaks.

Sügisel.

Talvel.

Varakevadel.

Võimalus pärast sauna värske õhu kätte minna ja jõe ääres maha jahtuda muudab paiga atraktiivseks ka siis, kui tavapärane rannahooaeg on ammu lõppenud.

Nii võivad uued saunad aidata muuta Nerise kalda avalikuks ruumiks, mida kasutatakse aasta läbi.

Projekti on elanike ettepanekute põhjal juba muudetud

Projekti esimene avalik tutvustus toimus kevadel.

Pärast seda sai Vilniuse linnavalitsus elanikelt kommentaare ja ettepanekuid ning esialgseid lahendusi muudeti.

Saunade arhitektuurile esitatavad nõuded vaadati üle.

Jalakäijate liikumisteid parandati.

Sademevee käitlemise lahendusi täiendati.

Projekti lisati täiendavaid avaliku ruumi väikevorme.

Laste mänguväljaku rajamine on aga kavandatud projekti eraldi etapina.

See on oluline, sest avalikku sauna ei projekteerita siin ülejäänud linnakeskkonnast eraldi.

Sellest saab osa pargi ja jõekalda terviklikust arengust.

Saunaterrasside juurde kavandatakse ravimtaimi

Projekti üks ebatavalisemaid elemente on ravimtaimede istutamine saunaterrasside lähedusse.

Plaan näeb ette, et saunakülastajad saavad taimi kasutada heaolu toetamiseks ja tee valmistamiseks.

Baltimaade saunakultuuris tundub selline lahendus väga loomulik.

Taimed ja saun on meie piirkonnas alati tihedalt seotud olnud.

Seetõttu ei piirdu Vilniuse projekt üksnes tänapäevaste moodulsaunade paigutamisega jõe äärde.

Saun ühendatakse taimede, vee, maastiku ja puhkusega.

Just see kombinatsioon annab projektile ka kultuurilise mõõtme.

Vingise parki istutatakse 54 uut puud

Vingise park on maastikuliselt ja kultuurilooliselt oluline ala, mistõttu peab uus taristu sobituma olemasolevasse keskkonda.

Projekt näeb ette väärtusliku haljastuse säilitamise ja olemasoleva maastiku võimalikult vähese muutmise.

Samal ajal on kavas istutada 54 uut puud.

Kasutatakse kohalikku keskkonda sobivaid liike, sealhulgas kaski, sangleppi ja teisi Nerise jõe kaldale iseloomulikke puid.

Nii ühendatakse saunataristu rajamine laiema maastiku uuendamisega.

Parki ei muudeta suureks autoparklaks

Üks avaliku arutelu käigus tõstatatud küsimusi puudutas autoliiklust.

Projekt ei näe ette suure uue parkla rajamist Vingise parki üksnes seetõttu, et sinna tulevad saunad ja uuendatud rand.

Puhkeala lähedale kavandatakse ainult piiratud arv kohti liikumispuudega inimestele, teenindussõidukitele ja muule vajalikule transpordile.

Põhirõhk jääb jalakäijatele, jalgratturitele ja pargi avalikule kasutamisele.

See sobib hästi projekti põhikontseptsiooniga – saun jõe ääres kui rohelise linnakeskkonna osa.

Saunad Vilniuses muutuvad linnaelu osaks

Saunad Vilniuses ei ole selles projektis mõeldud üksnes kohtadeks, kus end soojendada.

Need kavandatakse osana laiemast avalikust puhkealast, mis ühendab sauna, jõe, ranna, taimed ja linna rohelise keskkonna.

See peegeldab ka laiemat suundumust Põhja-Euroopas ja Baltimaades.

Pikka aega käsitleti sauna eelkõige privaatse traditsiooni, maakodu osa või spaateenusena.

Avalik saun jõuab aga üha sagedamini tagasi otse linnaelu keskmesse.

Sellest saab koht, kus inimesed kohtuvad, puhkavad, tulevad pärast tööd või veedavad aega sõpradega.

Helsingi ja teised Põhja-Euroopa linnad on juba näidanud, kui tugevaks linnaruumi osaks võib kujuneda avalik saun vee ääres.

Nüüd muutub sarnane areng järjest nähtavamaks ka Leedus.

Miks on Vilniuse projekt huvitav ka teistele Baltimaadele?

Vilniuse projekt on huvitav kogu Baltikumi vaatenurgast.

Meie piirkonnas on väga tugev saunatraditsioon ja palju erasaunu, kuid igapäevaselt ligipääsetav avalik saun kui linnataristu osa pole endiselt kõikjal tavapärane.

Vilnius näitab teistsugust mudelit.

Sauna ei peideta spaakompleksi sisse.

See paigutatakse avalikku parki jõe äärde ning ühendatakse ranna, jalakäijate taristu, taimede ja igapäevase linnaeluga.

See on hoopis teistsugune viis mõelda sauna rollist tänapäevases linnas.

15. septembril tutvustatakse projekti lõplikke lahendusi

Vingise pargi projekti lõplike lahenduste avalik tutvustus on kavandatud 15. septembril kell 18.00 Vilniuse Ülikooli botaanikaaia Vingise osakonnas.

Seega pole praegu veel tegemist valmis saunakompleksiga.

Projekt on endiselt planeerimise ja projekteerimise etapis.

Peamised elemendid on aga juba selged.

Kolm avalikku sauna.

Nerise jõgi.

Terrassid.

Dušid.

Ravimtaimed.

Uuendatud rand.

Ja võimalus kasutada seda ala mitte ainult mõnel suvekuul, vaid kogu aasta vältel.

Saunad Vilniuses võivad selle projekti kaudu muutuda palju enamaks kui lihtsalt kohaks, kus end soojendada – neist võib saada osa igapäevasest linnaelust ja Nerise kalda avalikust ruumist.

Kui projekt viiakse ellu kavandatud kujul, võib Vilnius saada ühe Baltimaade huvitavama avaliku saunakoha.

Allikad

Vilniaus miesto savivaldybė – info Vingise pargi saunaprojekti lõplike lahenduste kohta.

Vilniaus miesto savivaldybė – Vingise pargi ala uuendamise projektdokumentatsioon.

VilniausParkai – info Vingise pargi avalike saunade projekti kohta.