Kui tihti saunas käia? Leia endale sobiv saunarütm

Kui tead juba, kuidas saunarituaali samm-sammult teha, tekib järgmine loomulik küsimus: kui tihti saunas käia? Kord nädalas, mitu korda nädalas või ainult siis, kui keha seda soovib?

Üht kõigile sobivat graafikut ei ole. Hea saunarütm sõltub kogemusest, temperatuurist ja niiskusest, laval veedetud ajast, jahutamisest, unest, stressist, vedelikutarbimisest ning üldisest tervisest. Eesmärk ei ole koguda võimalikult palju saunakordi, vaid leida rütm, mille järel tunned end rahuliku, värske ja taastununa.

Kas on olemas üks õige saunaskäimise sagedus?

Ei ole. Kliiniliste uuringute süstemaatiline ülevaade näitab, et saun võib toetada südame-veresoonkonna ja muid tervisetulemusi, kuid iga inimese jaoks optimaalset sagedust ja kestust ei ole kindlaks tehtud. Seepärast on üldised arvud suunis, mitte retsept.

Suurtes Soome vaatlusuurimustes on leitud seoseid sagedasema saunaskäimise ning väiksema südame-veresoonkonna haiguste ja üldsuremuse vahel. Osalejad jagati sageli rühmadesse: üks, kaks kuni kolm ning neli kuni seitse saunakorda nädalas. Need tulemused on huvitavad, kuid ei tõesta, et kõik peaksid kohe neli kuni seitse korda nädalas sauna minema. Tegemist on pika saunakultuuriga elanikkonnas leitud seostega, mitte isikliku ravisoovitusega.

Mõistlik algus algajale

Kui saun on sulle uus, alusta rahulikult: kord nädalas või kord kahe nädala jooksul on praktiline rütm. Hoia esimesed korrad mõõdukad, tee lühemad lavaringid ja puhka nende vahel piisavalt. Kehal on vaja aega, et õppida kuumusele, niiskusele ja jahutamisele reageerima.

Kui kogemus on meeldiv ja taastumine hea, saad rütmi järk-järgult kohandada. Mõnele sobib üks pikem rituaal nädalas, teisele kaks lühemat ja leebemat sauna. Kumbki valik ei ole automaatselt parem.

Millal võib sobida 1–3 saunakorda nädalas?

Kogenud ja üldiselt tervele inimesele võib üks kuni kolm korda nädalas olla mugav regulaarne rütm, kui saun pole ülemäära kuum, taastumine on hea ning puuduvad hoiatavad sümptomid. Regulaarsus on kasulikum kui enda sundimine.

Tegeliku koormuse loovad mitu tegurit koos:

• Temperatuur ja niiskus. Kõrgem kuumus ja tugevam leil koormavad keha rohkem.
• Kestus ja lavaringide arv. Kolm lühikest ringi ei ole sama mis üks väga pikk laval viibimine.
• Jahutamise tugevus. Külm vesi, lumi või jäävann on tugevam stiimul kui leige dušš ja värske õhk.
• Uni, stress ja vedelik. Väsinud või vedelikupuuduses keha talub sama sauna halvemini.
• Individuaalne tervis. Ravimid, vererõhu muutused, rasedus ja kroonilised haigused võivad vajada arsti nõu.

Kuidas teada, et saunarütm sulle sobib?

Sobivat rütmi on tavaliselt lihtne märgata. Ootad sauna hea meelega, kuumus tundub talutav, taastud ilma ebatavalise väsimuseta, uni püsib hea ja enesetunne on ka järgmisel päeval korras. Janu pärast sauna on normaalne, kuid see peaks mõistliku vedelikutarbimisega leevenema.

Pane pärast iga korda tähele, kuidas tundsid end kuumuses, pärast jahutamist ja järgmisel hommikul. Mõne nädala jooksul annab see parema vastuse kui kellegi teise graafiku kopeerimine.

Märgid, et peaksid tempot vähendama

Vähenda intensiivsust või sagedust ning lahku lavalt, kui tekib pearinglus, iiveldus, ebatavaline nõrkus, peavalu, südamekloppimine, valu rinnus või raske taastumine. Neid signaale ei tohi jõuga ületada.

Alkohol ja saun ei sobi kokku, sest alkohol suurendab vedelikupuudust ja halvendab otsustusvõimet. Joo vett, puhka rahulikult ja ära muuda saunaskäiku võistluseks.

Kolm näidissaunarütmi

1. Rahulik algaja rütm

Üks saun kord nädalas või kahe nädala jooksul, kaks lühikest lavaringi, mahe leil ja järkjärguline jahutamine. Nii saad keha reaktsiooni jälgida ilma liigse survestamiseta.

2. Regulaarne nädalane rituaal

Üks saunaõhtu nädalas kahe või kolme lavaringi, puhkuse, veejoomise ja rahuliku lõpetamisega. Paljudele on see kõige lihtsam pikaajaliselt hoitav rütm.

3. Kaks või kolm lühemat sauna nädalas

See võib sobida kogenud saunalisele, kes taastub hästi ja valib mõõduka intensiivsuse. Kui uni, energia või enesetunne halveneb, vähenda sagedust või kuumust.

Jahutamine ja taastumine kuuluvad rütmi juurde

Sagedust ei saa taastumisest eraldada. Puhka lavaringide vahel, joo vett ja jahuta end järk-järgult. Meie juhend turvalisest jahutamisest pärast sauna aitab muuta ülemineku kuumusest mugavaks ja kontrollituks.

Sobivad tarvikud aitavad rituaali juhtida: termomeeter ja hügromeeter näitavad saunakliimat, mugavad tekstiilid, saunamüts ja aroomid toetavad rahulikku rutiini. Valikut näed Istas Pirtslietas e-poes.

Levinud vead sageduse valimisel

• Teise inimese rütmi kopeerimine oma kogemust arvestamata.
• Kuumuse ja sageduse suurendamine korraga.
• Laval püsimine kindla minutite arvu nimel, kuigi enesetunne halveneb.
• Vedeliku, une ja taastumise eiramine.
• Saunaskäik haiguse, palaviku või alkoholi järel.

Kes peaks enne arstiga nõu pidama?

Küsi isiklikku meditsiinilist nõu, kui sul on ebastabiilne südamehaigus, kontrollimatu vererõhk, minestamised, raske krooniline haigus, rasedus, vererõhku või vedelikutasakaalu mõjutavad ravimid või kahtlus kuumuse sobivuses. Valu rinnus, tugeva õhupuuduse või minestamise korral lõpeta kohe ja otsi abi.

Artikkel on üldine hariv teave ega asenda arsti nõu.

Parim rütm on see, mida saad ohutult nautida

Algajale on rahulik iganädalane või üle nädala saun mõistlik algus. Kogenud inimene võib käia sagedamini, kuid ainult siis, kui intensiivsus, jahutamine ja taastumine on tasakaalus. Kuula oma keha, suurenda koormust järk-järgult ja lase saunal jääda taastavaks rituaaliks, mitte kohustuseks.

Praktiliste nõuannete saamiseks jätka samm-sammulise saunarituaaliga ning vaata ka Istas Pirtslietas blogi.

Allikad

• Saunaskäimise seos surmaga lõppevate südame-veresoonkonna juhtumitega
• Sauna südame-veresoonkonna ja muud tervisekasud
• Saunaskäik ja üldsuremus
• American Heart Association: liikumine ja vererõhk

Ehtsad asjad Sinu sauna jaoks