Alvar Aalto puuküttega saun köeb taas – avalikud saunaõhtud UNESCO keskkonnas

Alvar Aalto puuküttega saun Jyväskyläs on alates 1. septembrist taas regulaarselt köetud ja avatud avalikeks saunaõhtuteks. Ajalooline saun asub AaltoAlvari veespordikeskuses, mille algse hoone projekteeris üks maailma tuntumaid Soome arhitekte Alvar Aalto. Kaks suurt Aitokiuas puuküttega kerist, traditsiooniline Soome saunaelamus ja asukoht UNESCO maailmapärandiga seotud keskkonnas muudavad selle palju enamaks kui tavaliseks avalikuks saunaks.

Soomes ei ole avalik saun ja silmapaistev arhitektuur kaks eraldi maailma. Jyväskyläs kohtuvad need AaltoAlvari veespordikeskuses, kus pärast pausi on taas alanud ajaloolise puuküttega sauna hooaeg.

1. septembrist kuni 15. detsembrini köetakse sauna regulaarselt kaks korda nädalas. Teisipäeviti ja reedeti kell 15.00–20.30 toimuvad avalikud ühised saunaõhtud, millest saavad osa võtta veespordikeskuse külastajad.

Alvar Aalto puuküttega saun on osa ajaloolisest AaltoAlvarist

AaltoAlvari ajalugu ulatub 1955. aastasse, mil avati Alvar Aalto projekteeritud ujumiskompleks. Jyväskylä linn kirjeldab seda kui maailma ainsat Alvar Aalto projekteeritud ujulat.

Aastakümnete jooksul on veespordikeskust korduvalt laiendatud ning tänapäeval on see basseinide veepinna kogupindala poolest üks suuremaid Soomes. Kompleksi vanimas osas on aga säilinud ka algne puuküttega saun.

Just toimiva tänapäevase spordikeskuse ja ajaloolise arhitektuuri ühendus teeb AaltoAlvari eriliseks. Inimesed ei tule siia ainult säilinud arhitektuurimälestist vaatama – hoone täidab jätkuvalt oma algset ühiskondlikku funktsiooni.

Kaks suurt Aitokiuas kerist

Sauna keskmes on kaks suurt Aitokiuas puuküttega kerist. Soomes on see kerisetüüp hästi tuntud suure kivimassi ja märkimisväärse soojuse salvestamise võime poolest.

Erinevalt tavalisest pidevalt köetavast puukerisest kuulub Aitokiuas ühekordse kütmisega soojust salvestavate keriste hulka. Suur kivimass köetakse enne saunaskäiku põhjalikult kuumaks ning seejärel kasutatakse kividesse kogunenud soojust.

Sellise kerise ettevalmistamine nõuab aega ja kogemusi. See on üks põhjusi, miks Jyväskylä linn soovitab sauna külastamise päeva hommikul kontrollida, kas konkreetne avalik saunaõhtu toimub.

Sauna kütmist mõjutab ka ilm

Puuküttega saun ei ole elektrisaun, kus piisab nupuvajutusest ja soovitud temperatuuri valimisest. AaltoAlvari puhul võivad sauna kütmist mõjutada ka ilmastikutingimused.

Seetõttu soovitab linn külastajatel saunaõhtu hommikul kontrollida elektroonilist broneerimissüsteemi. Kui sauna köetakse ja avalik õhtu toimub, on see süsteemis vastavalt märgitud.

See näiliselt väike detail näitab hästi erinevust traditsioonilise puuküttega sauna ja täielikult automatiseeritud tänapäevase sauna vahel. Isegi avalikus spordikeskuses määravad tuli ja ilm endiselt osa sauna rütmist.

Avalik saunaõhtu maksab 2,50 eurot

Ajaloolise sauna külastamisest ei ole tehtud kallist ja eksklusiivset spaateenust.

Avaliku saunaõhtu hind on 2,50 eurot lisaks tavapärasele AaltoAlvari sissepääsupiletile. Kassast saab külastaja eraldi käepaela, mis tuleb sauna ukse juures skaneerida.

Avalikel õhtutel kasutavad sauna naised ja mehed koos, mistõttu minnakse sauna ujumisriietes.

Selline mudel hoiab sauna reaalselt kättesaadava avaliku teenusena ega muuda ajaloolist ruumi ainult turistidele mõeldud arhitektuuriatraktsiooniks.

Sauna võib kaasa võtta oma viha

Võimalus kasutada Soome avalikus ujulas oma saunavihta ei ole iseenesestmõistetav, kuid AaltoAlvari puuküttega saunas on see lubatud.

Külastajad võivad oma viha kaasa võtta, kuid pärast saunaskäiku tuleb enne basseini minekut hoolikalt pesta, et lehed ja muud taimejäägid vette ei satuks.

AaltoAlvari ise vihtasid ei müü, seega peab soovija selle ise kaasa võtma.

Ka see väike detail säilitab ajaloolises arhitektuuris praktilise seose traditsioonilise saunakultuuriga.

Sauna saab broneerida ka eraviisiliselt

Ajalooline puuküttega saun ei ole kasutatav ainult avalikel saunaõhtutel. Seda saab broneerida ka kolmeks tunniks privaatseks ürituseks.

Tööpäevadel maksab erabroneering 300 eurot ja nädalavahetustel 450 eurot, millele lisandub tavapärane AaltoAlvari sissepääsutasu.

Nii toimib saun jätkuvalt sotsiaalse ruumina – seal saab korraldada ühist õhtut, tähistamist või muud privaatset sündmust.

See sobib hästi Soome traditsioonilise saunakäsitlusega, mille järgi saun ei ole ajalooliselt olnud ainult pesemiskoht, vaid ka ruum koos olemiseks.

Alvar Aalto arhitektuur sai UNESCO maailmapärandiks

2026. aastal sai AaltoAlvari ümbrus veelgi suurema rahvusvahelise tähenduse. UNESCO maailmapärandi nimekirja kanti Aalto Works – 13 Alvar Aalto ja tema kaastöötajate projekteeritud hoonest ja arhitektuuriansamblist koosnev tervik Soomes.

Üks neist objektidest on Aalto ülikoolilinnak Jyväskyläs. AaltoAlvari koos ajaloolise puuküttega saunaga asub Jyväskylä Ülikooli Seminaarinmäki linnaku keskkonnas, mis on seotud selle UNESCO pärandiga.

UNESCO tõstab Aalto loomingus eriti esile arhitekti võimet ühendada rahvusvahelise modernismi ideed kohalike ehitustraditsioonide ning inimese heaolule suunatud arhitektuuriga.

Ujula ja saun aitavad seda ideed eriti hästi mõista – arhitektuur ei ole siin loodud ainult vaatamiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks.

Modernism ja traditsiooniline puuküttega saun ühe katuse all

Alvar Aaltot peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks modernistlikuks arhitektiks, kuid tema arhitektuur ei piirdunud kunagi ainult betooni, klaasi ja moodsate vormidega.

Tema loomingus olid väga olulised inimese kogemus, looduslikud materjalid, valgus ning ruumi suhe ümbritseva keskkonnaga.

AaltoAlvari puuküttega saun on selles mõttes eriti huvitav näide. Modernistliku arhitektuurikompleksi sees töötab endiselt üks Põhja-Euroopa vanimaid heaolutehnoloogiaid – puutuli, kuumad kivid, vesi ja leil.

Kui paljudes maailma paikades muutub ajalooline hoone pärast UNESCO staatuse saamist peamiselt vaatamisväärsuseks, siis siin saab inimene endiselt lihtsalt sauna minna.

Saunakultuur kui elav arhitektuuripärand

AaltoAlvari näitab huvitavat võimalust arhitektuuripärandi säilitamiseks. Hoonet ei ole eraldatud selle algsest funktsioonist ega muudetud ainult muuseumiks.

Basseinides ujutakse endiselt, sauna köetakse jätkuvalt puudega, kuumadele kividele visatakse vett ning inimesed istuvad saunalaval.

Selline kasutamine aitab säilitada mitte ainult seinu ja arhitektuurseid detaile, vaid ka kogemust, mille jaoks hoone kunagi loodi.

Saunakultuuri puhul on see eriti oluline, sest sauna ei saa täielikult säilitada lihtsalt tühja ruumina. Saun elab siis, kui keris köeb, kivid kuumenevad ja inimesed tulevad sauna.

Alvar Aalto puuküttega saun on taas elus

AaltoAlvari avalikud saunaõhtud jätkuvad kaks korda nädalas kuni 15. detsembrini. See annab võimaluse kogeda ühe õhtu jooksul nii traditsioonilist Soome puuküttega sauna kui ka maailmapärandiga seotud arhitektuurikeskkonda.

Selleks ei ole vaja eksklusiivset broneeringut ega kallist spaapaketti. Piisab tavalisest veespordikeskuse sissepääsupiletist ja 2,50 euro suurusest lisatasust puuküttega sauna eest.

Alvar Aalto puuküttega saun Jyväskyläs on hea näide sellest, kuidas kultuuripärand võib olla mitte ainult säilitatud, vaid ka elav. Kaks Aitokiuas kerist köevad endiselt, inimesed tulevad jätkuvalt sauna oma vihtadega ning modernistlik arhitektuur täidab edasi eesmärki, mille jaoks see loodi. Mõnikord on parim viis ajaloolist sauna säilitada väga lihtne – seda tuleb edasi kütta.

Allikad

Jyväskylä linn – The wood-heated sauna at the AaltoAlvari Aquatics Centre will reopen on 1 September.

Jyväskylä linn – info AaltoAlvari veespordikeskuse kohta.

UNESCO World Heritage Centre – Aalto Works.

UNESCO World Heritage Committee – Aalto Works kandmine maailmapärandi nimekirja 2026. aastal.